reede, 13. juuli 2018

Cademario, veel mingid kohad mäes ja Como järv

Alguses oli üks oja ja mingid viidad... aga kuna tundus, et sealt läheb tee vaid allpoole, meil oli aga kihk üles mäe otsa saada, siis tuvastasime midagi rajasarnast, kust tundus et saab ülespoole.. mingi hetk olime totaalses võpsikus, mis lõpuks 4-käpavedu vajas aga teeni me jõudsime. Seal võsas oli ka 1 mootorratas, väga roostetanud ja puha, kuna teepiire on vahelduv, ju siis sealt vahest oli osanud alla sõita. Kuna see esimene ots oli väga hull, siis edasi liikusime mööda teed aga koht kus teele jõudsime, see sai üles pildistatud:

 Pisut allpool oli üks oja-koseke, mis vajas tutvumist ja vaatlemist.




 Kuna sõidutee ääres kõnniteed pole, siis leiutasime et tugimüür on jalakäijate tee. Enamjaolt oli müüripealne kenasti hooldatud ja täiesti kõnnitav.





Sellele maatükile üritasime altpoolt siseneda, et ei peaks müüda suurt teed käima aga nii kurjad sildid ja mitmekordsed väravad ehmatasid ära. Üleval selgus, et alal hoitakse eesleid.

 Nad on ikka fännid, isegi sellises kohas on lipp vardasse tõmmatud.
All pildil üks kadunud pall, millele vapramad tagasiteel järgi läksid.
 Praktiliselt kogu garaaž on haljastatud... mulle meeldis.




Huvitav seltskond istus pargis:









 Siin pallipäästeoperatsioon:



 Lugano järve ääres käisime ka aga pildid on hoopis Como järvest, sest juhtusime sellele väga lähedale.



 






pühapäev, 8. juuli 2018

õhtune Lugano

Esmalt otsisime ööbimiskoha mäes ja siis tulime järve äärde tagasi Luganoga tutvuma. Oi, mulle nii meeldivad need soojad ja pimedad õhtud, järvel peegelduv valgus, kõik on teistsugune.

Alguses oli loomulikult probleem parkimiskoha leidmisega ning esimene järveäärne parkimiskoht oli kesklinnast eemal... aga selline putka ongi maja sissepääs, sest maja ise (päris mitu korrust) on sõiduteest madalamal.






Kui hommikul Meldies olid mõned kootud tüvekaitsega puud, siis siin olid kootud kattega pingid :)
 Pildile ei jäänud aga mõlemal pool teed oli muusika ja tantsiti... seal varjualuses käis päris korralik pidu, ümber olid toidu- ja joogiputkad.




   Purskkaev vahetas värve, päeval oli tavaline aga öösel nägime punakat, lillat, sinist ja rohekat.
Kuna öösel on pilte teha kehvem, siis rohkem üles neid ei pannud aga melu oli üsna hilja õhtul päris palju... kusagil toimus toiduturg, lisaks need tantsukohad ja niisama promenaad, pargid (mis kirjade järgi küll päris ööseks kinni pannakse).  Päeval oli muidugi päris palju pintsaklipslasi jms rahvast liikvel.

Šveits-Itaalia-Šveits-Itaalia-Šveits

Kohati on Šveits ja Itaalia ikka vägagi põimunud ning mäkke sõites võid olla Šveitsis, tipus Itaalias, siis mingi nurk on jällegi Šveits jne... rääkimata kasiinost, mis on jupil Itaaliast, mis asub Lugano järve ääres ning ümbritsetud igast küljest Šveitsiga.

Siit kaardilt saab vast natuke aru, igatahes käisime seal paremal pool mäe otsas ja pärast Itaalias kasiinos ning ööseks olime tagasi Šveitsis. Kunagi varem käisime selle all servas oleva mäe otsas - mis jääb kahe järveosa vahele... siis kui mäe otsas äikesevihma tulema hakkas. Need  vaated olid samale järvele ja autosillale, mis mäe otsas pildistatud said.

Aga esmalt mõned vaated teel mäkke:





Mäkke sai põhimõtteliselt ka autoga aga me jätsime auto siiski ühte vahepealsesse parklasse ja jalutasime pisut metsas.


 Ja olimegi peaaegu tipus, kuna muru oli ja vaade ka, siis toetasime oma tagumikud maapinnale ja imetlesime vaadet.

 Järsku tekkis rahvast juurde ning keskplats aeti puhtaks, sest langevari vajas lahtipakkimist...



 Täitsa lahe oli vaadata, kuidas mingi hetk oli sama langevari meist kõvasti kõrgemal. Mingi aja pärast ronisime tippu:









 ja siis jälle nõks allapoole Šveitsi alale:







Ja siis kui nautimisest küllalt sai läksime päris järve äärde... no sõitsime ikka autoga ka lõpuks. Läbi Šveitsi Itaaliasse tagasi.

Sarnaselt Itaalias asuva Livigno linnaga on ka see Itaalia Šveitsiga ümbritsetud piirkond nimega Campione d'Italia vabastatud Euroopa Liidus kehtivast käibemaksust. Sellest faktist ja Itaaliast ning Šveitsist leebematest hasartmänguseadustest lõikab kasu Campiones asuv kasiino Casinò di Campione. Leebemad seadused on pärand Teise maailmasõja eelsest ajast.

Piirkond on selles mõttes põnev, et kui turvalisuse eest vastutab Itaalia sõjaväepolitsei Carabinieri ning linnas on olemas ka munitsipaalpolitsei, siis tuletõrje ja kiirabi eest vastutab Šveits. Rahana kehtib nii šveitsi frank kui euro... aga telefonid pidid olema šveitsi omad, postiindeksid paralleelselt nii Itaalia kui Šveitsi omad.




 NB! Alumisel pildil vaadata paremasse alumisse nurka ;)


         





 Kohalik põdrasamblapuu:



 ja kasiino ning rannapromenaad:





Kasiinos sees millegipärast pilte ei teinud... aga midagi superhüperuhket polnud ka. Kasiino oli kolmel korrusel, millest kahel mänguautomaadid ning ülemisel siis lauad (see ka pidulikum ala). Lisaks olid ruumid suitsetajatest mängijatele, kes said südamerahus automaadi taga istudes tossata. Ülevalpool on ka link, sealt saab huvi korral interjööriga tutvuda.