laupäev, 2. juuni 2018

Milaano 2

Ega ühe korraga siis Milaanot avastatud saa.. jäi veel järgmisteks kordadeks ka. Kuna külalised olid seal esimest korda, siis käisime ka juba eelmisel korral avastatud kohtades. Alustuseks La Scala ooperimaja:

 Tegelikult oligi üks soovitud objekt Galleria Vittorio Emanuele II ostutänava külastamine... pole ju paha - saab vihmaga ka šopata. Kavandati 1861, ehitati 1865-1877 ning vanim töötav ostukeskus Itaalias. Kuppel ja katus kaunistatakse jõulude ajal tuledega, nii et siis tuleb kindlasti seda veel vaatama minna!










Toomkirikule lähenesime seekord küljelt aga sisse ei läinud. Jalutasime hoopis pisut platsil ning avastasime ümberkaudseid tänavaid.






Tüdrukte soov oli näha kanalit ja otsisime üles Naviglio, kus ümbruse baarides soovitatakse aperatiivi võtta aga jõudsime lõunapaiku, nii et võtsime hoopis kohalikku kiirtoitu ning nautisime vee ääres olemist. Kanal ehitati küll vee toomiseks Milanosse aga seda kasutasid rikkamad oma suvilatesse sõitmiseks - mitmefunktsionaalne värk.


Jalutades jõudsime päris põnevasse kirikusse - nimelt toimus missa lauldes. Mõni teine kord võiks seal pikemalt istuda ja kuulata. Tegemist siis Sant'Eustorgio basiilikaga.




 Tüdrukute järgmine soov oli triumfikaar... enne õiget jäi ette aga paar muud varianti...

Esimene oli Porta Ticinese, mis oli kunagine linnavärav. Algne oli 16. sajandil aga asendati 19. sajandil... ma ei ole sellest asjast täpselt aru saanud, sest mõlemad on ju alles.


Ja iidne Porta Ticinese:

 See pilt on huvitava seinajupi pärast tehtud:


 Siis jäi teele Colonne di San Lorenzo, millest pole paremat pilti välja tulnud... need siis Romaani varemed. 


Ja siis järsku jäi silma eesti lipp!


Enne triumfikaart jäi ette veel purskkaev ja kindlus.



 Arco della Pace ehk Rahukaar... pühendatud 1815 Viini kongressil saavutatud rahule ning avati 10. september 1838. Tegemist ühe suurima neoklassitsistliku mälestusmärgiga Milaanos.



 Ja natuke veel linnapilte .. näiteks Porta Garibaldi - üks kunagine linnavärav.


  

Lõpuks raudteejaam - Centrale, mis sai valmis 193 ning kus on tohutu katusealune jaamaosa. Centrale ja Garibaldi jaamad asuvad vägagi üksteise lähedal, nii et ma pole sellele loogikale veel pihta saanud, millal üks ja millal teine jaam. Meil on variant sõita ühte või teise jaama ning hind on sama.


1 kommentaar: