Neljapäev, 9. mai 2019

Läksime kloostrisse

Siin on kohhutavalt palju kirikuid, vanu kloostreid jne... aga tekkis huvi, kas on mõni tegutsev klooster ka?
Meie lähedal on Santa Caterina del Sasso, mille koondnimi on léremo - nagu erakla vms. Seal küll toodetakse ja tehakse midagi, lisaks toimuvad missad aga ta pole ikkagi klooster.
Kuna neljapäeval oli vaba päev, siis uurisin, kas tõesti ümbruskonnas ühtegi kloostrit pole ning leidsin ühe Orta järve lähedusest... Monastero dei SS. Pietro e Paolo - ehk siis Peeter-Pauli klooster. Vaatasin kodulehelt küll, et on uuemat sorti hooned aga arvasin, et mingi vana kloostri maadel või et on vana kirik vms aga polnud... täiesti paari-kolmekümne aastane värk ehk siis kloostri kontekstis täitsa tutikas. Seal kloostris on Benediktiini mungad ning nende päevaplaanis on siis olulisel kohal (lisaks palvetamisele) töö ja vaikimine. Toodavad päris põnevaid moose, mett (osa mett on küll kusagilt mujalt - vendade juurest vms) ning alkohole (mille pudeli ilmselt sinna maha unustasime). Aga minna oli kummaline, nagu ikka on mägiteed kitsad ja ühe söögikoha juurest otsustasime jala edasi minna, sest ei teadnud kuidas üleval parkimisega lood on... vaated olid muidugi superkenad.

See vasakpoolne nukk järvel, mille vastas väike punn 8saar), see ongi Orta.

Igatahes jalutasime natuke ning tundus, et silt ütleb, et edasi ei tohi minna, õnneks tuli kõrvalolevast majast välja üks mees, kes siis juhatas meid kirikusse

siis tekkiski arusaam, et kogu kupatus on ikka suhteliselt värske ja uus.

Sealt akendest sai megaarmsasse sisehoovi kiigata - purskkaev, lilled jne... ilumeelega on munkadel kõik hästi :)
Aga muidu oli kompleks selline:


See esimene mees otsis meile ühe munga, kes läks järgmise munga ja juurde, kes juba hakkas oma töökindaid käest võtma, et meile seletama hakata aga siis tuli kusagilt välja veel üks munk, kes pisut rohkem inglise keelt rääkis ning tegi meile väikse tiiru - söögisaal (laudade ja toolidega), millest juhatas väiksemasse ruumi, kus oli pink kaetud ning istumiskohad põrandal - seal siis oli ca 10 inimese nõud ootel. Midagi ta rääkis, et süüakse vaikuses ja kuulatakse Jumala sõna vms.
No ja jõudsime siis uuesti kirikusse ja sinna ta meid jätta tahtiski. Tema käest saime teada, et nurgasolevad vineerkapid ongi tabernaakel ja teine mingi olulise kraami hoidmiseks, ilusamas kapis oli Piibel.
Kummaline mulje jäi, sest esmalt tundus, et klooster ootab külalisi - kõik juhised jne on kodulehel olemas aga samas kohal ei ole ühtegi suunavat silti, et kuhu minna ja mida teha.
Aga moos on hea ... proovisime pähkli-kakaomääret ise ka järgi teha :)


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar