Bulgaaria

Veel enne Eestis käiku jõudsime Bulgaaria eesistumise lõpu puhul osaleda rahvakultuuri etteastetega õhtusöögil. Mugav ju, kui maailm tuuakse koju kätte :) Söök ei olnud küll kohalikust nii palju erinev, välja arvatud magustoit, mis oli nagu türgilik või kreekalik või...

Alkoholist oli valikus rakia, mis on kohalik kange naps, punane ja valge vein (mõlemat soovitan) ja õlu (sellest ma ei tea midagi aga tundus täitsa OK).

 Tantsijad-lauljad olid Milaanost, st seal elavad bulgaarlased. Mehi oli 2 (tundus, et isa ja poeg) ning naisi terve hulk. Nii kõrvaltvaatajana oli vahva see, et vahetati riideid... kingi ka.

 Lauldi ka, vist vähemalt üks tüdruk oli pime. Lauaseltskonnast on nha üks naine, kellega koos anti-gravity trennis käin... väidetavalt pole ta itaallanna, sest pärit on hoopis Pisast. Ma pole veel hästi aru saanud, mis värk neil Pisaga on.

 Terava ninaga pastlad.

 Lõpukummardused.... tegelikult enne seda kummardust sai ka koos nendega tantsida. Bulgaaria juurtega inimesed olid hästi äratuntavad, sest neil tulid need sammud kohe palju-palju kiiremini. Üks tantsija oli ikka suht vana mees aga pea kõik tantsud tegi kaasa.

Kultuuriprogramm

 Seoses Bulgaaria eesistumisega sel poolaastal toimuvad meil ka kultuuriüritused... näiteks oli organiseeritud esinema "OM" Art Formation Bulgaria, mis oli väga vinge ansambel. Enne anti veel terrassil (Bulgaariapärast?) süüa-juua... nii et täitsa tore oli vahelduseks elavat muusikat kuulata. Millalgi varem käisime Club-House's jazzkontserti kuulamas. Elavat muusikat on muidu suhteliselt vähe olnud ja kui juba hakkas tulema, siis igast otsast, sest alates juuni algusest on ka meie linnakeses randa püstiatud telk rahvast täis ning reedest-pühapäevani toimuvad seal üritused, sh kontserdid.

https://www.youtube.com/watch?v=VB-lFXhnPBs

https://vimeo.com/133246511

siin ja seal ehk Itaalias ja Šveitsis

meil on džungel ka :)

Aga pärast kodusolekut võtsime suuna Šveitsi ja Monte Saint Giorgiole, mis on siit kiviga visata. 

Ühel ristmikul polnud viita ja siis hakkasime suvalisest kohast mäkke ronima... ilm läks järjest pilvisemaks ja lõpuks hakkas tibutama, seepärast ka vähe pilte.

 Pärast väikest puhkust katuse all jäi vihm järgi ning jõudsime ka õigele teele... on ju tee!

isegi Šveitsis on lagunevaid maju!

Kuna algas uus sadu, siis läksime mäetipus olevasse majakesse sooja. Tore maja oli - seal oli valida vee ja limonaadide vahel, kamina kõrval olid küttepuud ja küünlaid ning ühekordseid nõusid oli ka jäetud. Jookide eest tuli raha panna seina sisse.... hinnad olid küll frankides aga me jätsime eurosid.

Soojendasime tule ääres end ja kuivatasime riideid, lõpuks sai ka viimane saiake soojaks kärsatatud.

Vaade oli endiselt hurmav kuid paraku pilvine...

Alla tulles olid teed muutunud ojakesteks ning orus olev kosk oli tõeliselt võimsa kohinaga. Mingi ime läbi leidsime ka auto üles ning saime natuke kuivada.

Nädalavahetuse rattasõit kodu lähedal

Seoses rattaostuga ja peatselt saabuvate külalistega oli vaja treenida. Kui esimene retk oli 20 km kanti - et osta rattalukk ja matkajalanõud (ma sain Dechatloni lasteosakonnast 9€ eest, naiste mudeli oleks vist 11€ eest saanud - nii et ei midagi hullu), siis järgmisel päeval oli vaja treeningut jätkata - et lihased šokist natuke toibuksid ja olemine talutavamaks läheks.

ma nii fännan neid värvilisi põõsaid... aga teed on meil kitsad

vene poliitiku maavalduse sissepääs (saime korra sisse piiluda, sest värav oli lahti... pärast google mapsist vaatasin, et maja polegi nii suur aga krunt on tõeliselt lahmakas. tenniseväljak on neil ka). sinnamaani saab Ispra poolelt mu mäletamist mööda järveäärset mööda aga nüüd tekib mingiks ajaks suletud ala, kus krundid ulatuvad järveni.

ilusa ilma tõttu oli palju paate järvel ankrus - rahvas nautis suve

leidsin kivi - mäed on, mere asemel järv ... no ja nüüd kivi ka!

põllutööd naaberlinnas