Teisipäeval oli riiklik püha ning streikivasse GPSi sai sisestatud Nebbiuno, ehk siis linnake vastaskaladal. Kiirteed ei tundunud kutsuvad ning otsustasime sõita pikki rannikut. Kuna teel on linn linna otsas ning millegipärast sõitsid massid, siis kusagil Castelletto sopra Ticino ja Arona vahel olime korralikus ummikus aga siis läks rahulikumaks ja mingi hetk läks tee mäkke. Esimese peatuse tegime tee ääres oleva kabeli juures. Tegelikult oleks tahtnud varemgi peatuda aga ei leidnud ühtegi turvalist kohta, vahel oli tunne, kas vastutulev autogi mööda mahuks, ammuti ei tule siis mõttele autot parkida.
Kabeli kõrval oli juba üks auto ning inimesed olid oma "põllulapil" tegutsemas. No vaade oli ju ilus... aga sellises mägises kohas aiakese omamine on kahtlemata hea treening. Ma ei tea, kas selle kõrvalt jääks aega vaate nautimiseks?
neil oli tehtud diagonaalis minev tee, aia tagant oleks võinud ka otse allapoole jalutada aga see ei tundunud just ettevõtmisena, mida tavaliste rihmikutega ette võtaks.
Nendelt piltidelt peaks olema näha kastmissüsteem - kuidagi tuleb ju selline asi ka lahendada.
Neitsi Maarja asemel oli Lumivalgeke ja 7 pöialpoissi.
Sealt mõnikümmend meetrit edasi läks täiesti ametlik matkarada... sinna praegu ei läinud, kinnised jalanõud tundusid kohasemad.
Siis jõudsime Magognino linna, kirikus käis Missa. Kui meie kirikus on vähemalt nädalavahetusel palju rahvast, siis selles kirikus oli vaid paar inimest. Oleks jäänud Missale aga külm hakkas... ei olnud külmaga arvestanud ning autos polnud ka ühtegi jakki või salli. Aga see rääkimisviis ja olek on neil Preestritel ikka täitsa teine kui Eestis. Palju vabam ja emotsionaalsem.
Kirikust tehtud pilti millegipärast telefonis polnud (see läks kuumaga lolliks aga Google aitas) vastas asuvast lasteaiast on. See oli vast ka kõige kõrgem koht sellel teekonnal... päris kindel muidugi pole.
Teel:
Kuidagi jõudsime Brisinosse (enda meelest sõitsime tagasi aga juhtus, et hoopis edasi... ilmselt oli tee, millele GPS meid saata tahtis ebanormaalselt kitsas ja otsustasime laiema tee kasuks, mis oligi ringiga)
Isegi mänguväljakul oli Neitsi Maarja... mänguväljak oli kiriku ja tee vahel.
Lõpetuseks paar vaadet Nebbiunost. Tegelikult vaatasime veel natuke ringi aga telefoni aku oli tühi, nii et pilte pole.
Lõpuks jõudsime tagasi ning siis oli tulnud juba kahel korral läbitud linnast meil, et saab küll tulla jalgratast ostma. Nii et sõime ja sõitsime tagasi... tahtsime osta meesteratast aga välja oli tõstetud naistekas. Meesteratta hind oli 10€ võrreldes kuulutusega langenud ja seltskond üsna lõbusas meeleolus. Švipsis itaallasi polnudki enne näinud, aga ikka täitsa umbkeelne värk. Kui aju kokku kiilus ning enam itaaliakeelseid numbreid ei tundnud, siis tuli naine appi ja näitas sõrmedega :) Kokkuvõttes sai 2 ratta ostul veel 10€ sujuvalt hinnast alla ning kuigi kohvist olime keeldunud (kell 9 õhtul), siis klaas proseccot suruti ikkagi pihku ning nii sai ost vormistatud. Peremees tuli neid veel autosse tõstma.
