Tükk aega tagasi jäi silma kuulutus, et üüritakse Ispra kesklinnas (vanalinnas?) välja hoovimaja aialapiga, kuna odavam kui need teised pakkumised, siis oli huvi suur, paraku aga telefoninumbrid ei vastanud ning olime juba lootust kaotamas aga siis tuli kirjale vastus ning sai ka kohtumine kokku lepitud. Sellega läks kiireks, sest samal ajal oli meie ööbimiskoha peremees õhtuks veel ühe maja vaatamise osas kokku leppinud.
Nii, jõudsime siis õigeks ajaks kohale aga mida ei tuvasta, on sissepääs. Hoovimajad peaksid asuma ju ka loogilises järjekorras - aga mitte siiski alati.
no maja oli selline, et (loodan et leidsin kaardil õige koha) elutoas akent pole, kuna köök on koos elutoaga, siis uksel olev klaas on ainus, mis ruumi valgustab ning ega see ruum muidu ka väga hubane välja ei näinud. Magamistoad olid normaalsed, kapid olid uued ning ruumi suurus talutav. Õues oli eraldi garaaž, selline kus mahub ka rattaid hoidma aga nö roheline murulapike oli eemal ning läbi selle oli veel ühe naabri lapike. Iseenesest mõte isiklikust kiivipuust kõlab ju ahvatlevalt aga tahaks ikkagi elutuppa valgust ka.
No ja siis tormasime järgmist maja vaatama - no see oli ikka maja. Väljast nägi vana välja ja rõdu toetasid korintorse kapiteeliga sambad, samas seest nägi kõik väga mõnus ja hubane välja. Esmalt aga asukohast - üks külg oli täiesti vastu teed (no nagu Itaalias on, et vahepeal on kõnnitee, siis on maja, nii et liigu külg ees, et mitte auto alla jääda, siis jälle kõnnitee jätkub. Seal lähedal oli ka raudtee aga kuna rongid käivad 3 korda päevas, siis ei miskit hullu. Hoov oli jaotatud kaheks - üks oli autode/juurdepääsuteede osa, kus siis varjualaused ja garaaž ning naabrite läbisõit tagumisse majja ning eraldi veel teise aiaga piiratud hooviala, kus mitmeid viljapuud ja lilled ja marjad jne.
Maja seest oli aga väga lahe - selline tõeline Itaalia kodu, selline korralikum ja nõks üle keskklassi rikkam. Mees ise omas Brebbias kohvibaari ning elas selles tohutus majas üksi. Hind oli ka krõbe - 900€ + maksud (küte, elekter jms) juurde, nii et läksimegi eelkõige uudishimust. Allkorrus oli plaaditud põrandaga (nagu Itaalias tavaline), ülemine parkett (nii mõnus, sest plaat on siiski talvel jala all külm). Suur-suur elutuba 2 kaminaga (millest üks õhkküttekamin) ja kööginurk. Kõik mööbel lubati sisse jätta, nõud jms kraami ka. Mees elas ise veel sees aga oli kohe-kohe endale uut elamist ostmas, nii et valmis kohe asjad pakkima ja välja kolima. Lagi oli puitlagi, köögi ja elutoa vahelised avad olid lahendatud tellistest kaartega, sama punane tellis jätkus ka köögimööblis. Allkorrusel oli veel vannituba, ruum pesumasina, -kuivatuse jms jaoks ning esik, mille kaudu pääses keldrisse, II korrusele ja veel ühte ruumi, mis väljaüürimisele ei kuulunud. Iseenesest - kui kõik veinikeldri veinid oleks üürihinnas olnud, ehk polekski see hind liig kallis olnud? Vot ei uurinud.
Teisel korrusel oli 3 magamistuba ja dušširuum. Ruumi oli nii palju, et oleks pidanud majutusasutuse avama. Siis oleks ehk ka kulud kaetud? Aga ööbmiskoha peremees räägib kontrollidest ja seadustest jms, nii et mingit ametlikku b&b küll avama ei hakka.
Õhtu lõpetuseks pakuti veel veini (alguses kohvi, aga seda ju ei joo).
Leidsin googlest pildid ka, praegu nagu oleks maja pisut kobedam välja näinud, ehk oli vahepeal väljast pestud või värvitud... aga sisemus oligi hoopis muu kui see, mis esmamulje väljast ennustas.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar