Kõnniteed ja ratturid

See on täiesti müstiline, et sellistel teedel, kus puudub teeperv, sõidab nii linnas kui maanteel täiesti arvestatav hulk jalgrattureid. Tänavad on tihti nii kitsad, et kõnnitee jaoks ruumi ei ole, nii et need kohati katkevad, kohati on nii kitsad, et kaks inimest üksteisest mööda ei mahu ja kohati on autoga sõites tunne, et nüüd tuleb küll läbimahtumiseks kõht sisse tõmmata.

Maanteedel on lisaks tavainimestele ka päris palju maanteerattureid - korralikud spetsriided, kiivrid jne. Ilmselt on see mägine kant treenimiseks soodne, samas mulle tundub hirmutav - just need kitsad teed.

siin on aed tänava joonel, väravast väljudes astud otse liiklusse

tüüpolukord, kus kõnnitee lihtsalt kaob ja ülekäigurada lõpeb vastu maja

Ja vahel on kõnnitee, see on aga nagu eriti laiade astmetega trepp... st lapsevankri või ratastooliga üsna lootusetu juhtum. Ratastoole on aga (vanade inimestega, keda lükkab mõni noorem) üllatavalt palju, hommikul järve ääres jalutades on tavapärane 2-3 näha. Lapsevankreid on see-eest vähem, täna tuli kaks noort ema vastu aga üldiselt näen pigem suuremaid lapsi kas rattaga sõitmas või mänguväljakutel aga imikud on kodus või kusagil peidus.

Samal ajal on jällegi promenaad topeltlai ja tänava vastasküljel mahub välikohvikute ja restoranide ning majade vahel jalutama küll.... kuni mõni restoran järsku oma laienduse majast sõiduteeni on tekitanud või mõni vana maja teeni ulatub.